Oma tänases eelviimases ülesandes kirjeldan kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.
Üsna hiljuti kirjeldati juhtumit, kus kräkkerid tungivad reaalse inimese meilikontole ja saadavad tema kontaktidele hädaabikirja, kus paluvad viivitamatult raha üle kanda. A'la telefon varastati, kaart pandi peale vargust kinni ja asjade korda ajamiseks läheks tarvis mitu tuhat eurot. Kontaktide nimekirjale anti täpsed juhtnöörid kuhu raha üle kanda. Konto omaniku sõbrad olid jahmunud ning osad neist valmis reaalselt kohe aitama. Tegemist oli hariliku Gmail'i kontoga. Peale säärast juhtumit tuleb paroolidk ohe ära muuta ning kontrollida turvaseadeid: ega kurikaelad ometi pole forward'it kasutaja kirjavahetusele peale pannud.
Teiseks näiteks on netipoed, kus tuleks enne ostu sooritamist teha kaupmehele tasutauuring ja selleks sobib ka lihtne google'i otsing. Mõnikord jõuab kaup ostjani liiga pika hilinemisega või ei jõua üldse -- siin aitab Tarbijakaitse, kes on avanud suisa musta nimekirja. Seevastu netikauplusi võib avada ja sulgeda ka ühe päevaga ja kasu ei pruugi olla. Kasu tooks ka oma krediitkaardi väljavõtte regulaarne kontrollimine peale netipoes ostlemist.
Teatud mõttes piiripealsed on lood, kus näiteks inimene satub netis IQ-testi otsa (mis ei pruugi olla üldse ametlik variant) ja tulemuste teadasaamiseks nõutakse mobiilinumbrit. Peale sisestamist liitutakse kalli teenusega. Inimene saab suure mobiiliarvet ning lähemal uurimisel selgub, et tegemist on perioodiliste sisuteenustega, mille ta on tellinud sageli tahtmatult. Pildid, helinad ja horoskoobid ilmuvad iganädalaselt kasutaja mobiiline ning tasuda tuleb nende eest soolast hinda. Mobiilioperaatoritega on vastavate geniaalsete äriteenuste osutajad sõlminud vastavad lepingud ning nad on kohustatud teatama hinnast ja muudest tingimustest. Paraku ei saa neid reegleid liiga täpselt ette kirjutada ja leitakse võimalus need muuta märkamatuks. Rohkem tähelepanelikkust inimeste poolt oleks antud juhul vaja.
No comments:
Post a Comment