Esmalt vertikaalselt tööd läbides torkas silma, et erinevad kirjutiste algused on markeeritud selle valmistanud rühmaliikme nimega. Kohe võetakse kitsam skoop, kui väidetakse, et tegemist on selles töös sotsiaalse tarkvara rakendamisega tarkvaraarenduses ning see oleks võinud kajastuda ka töö pealkirjas.
Esimeste ridade järel torkas silma hulk kõnekeelseid väljendeid. Autor Urmas Nõgu oli valmistanud spetsiaalse näite wiki-kontost endast, mida lugejad testida saaksid. Õnnetuseks leht retsenseerimise ajal ei avanenud. Kirjeldatakse erinevaid tarkvara arenduse nüansse, mida saab saab wiki-põhises keskkonnas edukalt rakendada. Välja tuuakse isegi kitsaskohad, näiteks vigade/ülesannete haldus wiki-sse ei sobi. Viimaks jõuti tõdemusele, et kõik avalik olla ei saa ning vaja on rakendada piiranguid ka väiksemate projektide juures.
Järgmine autor -- Jaanika Metsnik -- pööras ehk üleliia palju tähelepanu erinevate messenger'ide detailsele kirjeldusele ja ajaloole ning üldistele põhifunktsionaalsustele. See poleks ehk vajalik olnud. Lõpuks jõutakse siiski ka üldiste printsiipideni põgusalt.
Foorumeid kirjeldanud Kristjan Keres sai asjaga ehk kõige paremin hakkama. Nimelt annab ta lühiülevaate foorumitest üldiselt ning peatub üsna põhjalikult nende kasutamisse tarkvaraarenduses.
Siseveebidel peatunud Andre Ankru defineerib nii mõiste, toob reaalseid näiteid ning vaatleb rakenduvust. Seega pean lõpuks tema kirjutatud osa kõige paremaks.
No comments:
Post a Comment