Viimases nädala ülesandes analüüsin, milline võiks veeb ja sotsiaalvõrgustik olla 5-10 aasta pärast. Esmalt püüan isekeskis aru pidada, millised olid nad 5 (kasutasin arvutit just veebi ja sotsiaalvõrgustiku otstarbel peaasjalikult) ja 10 aastat tagasi (just sel ajal sain oma esimese püsiühenduse) ning kas proovisin ette kujutada tulevikuaspekti.
Hetkel räägitakse web 3.0 tulekust, mis tähistab semantilist veebi -- näiteks google'i otsing peaks siis erinevalt tänasest aru saama nii lause mõttest kui ka fotodel, videotel ja helis peituvast infost. Täies mahus võiks see realiseeruda just veidi enam kui 5 aasta pärast. Tõelise hoo sai praegune web 2.0 sisse just millenniumi alguses dekaad tagasi.
Hetkelises olukorras kujutab internet endast ikka veel midagi virtuaalset, kuid seadmete arv, mis võrgus "istuvad kasvab". Kaob vajadus ehk minna internetti, kuna olemegi seal koguaeg sees justkui milleski füüsilises. Kümnekonna aasta eest räägiti, et külmkapis hakkab jooksma Windows CE, kuid tänases valguses arvame et ehk hoopis Android. Netiga ühendatud külmkapp pole enam kaugeltki ulme, lihtsalt massidesse pole jõudnud.
Paratamatult jääb anonüümsust järjest vähemaks, kuid sel on ka omad voorused: ehk vabaneme tüütutest reklaambänneritest ja saame infot toodete ning teenuste kohta, mis tõeliselt huvitavad. Kaheldav kas ühtne online-identiteet lähiajal teoks saab ning Facebook'i stiilis sõprade lisamised kaovad, kuna masinad jälgivad ise meie ühendust soovitud kommuunidega. Sotsiaalvõrgustikud praegusel kujul sillutavad teeb web 3.0-ni lihtsalt selle erinevusega, et hetkel jagame vabatahtlikult infot, kuid tulevikus info meie kohta otse kui paljastatakse. Kindlasti saavad sotsiaalvõrgustikud olema tulevikus veelgi enam osaks internetist.
Eesti kontekstis ilmus 2002. a mais rate.ee, milles hakkasid peagi tegutsema mitte vaid puberteediealised vaid ka vanemad inimesed. 2004. a "kolis" suur osa täisealisi eestis Orkutisse ning minu tähelepanekutel hüljati see täielikult 2010 aasta esimeses pooles, kui kõik olid avastanud enda jaoks Facebook'i. Lisaks suurtele on olnud ka väiksemaid võrgustikke, kes on kas mängust väljas või virelevad ebapopulaarsuse varjus. Samuti on märgatav tendents et Rate-Orkut-Facebook arengus on igas järgmises sammus palju rohkem kasutajaid nii huvide, sotsiaalse tausta kui vanuselise grupi lõikes: liitunud on ka need, kes varem pelgasid võrgustikke.
Nõnda oli kõik vaid siinmail, mujal võitles Facebook nii MySpace'i kui Friendster'iga. Kas kõik nüüd nii jääbki?
Arvestades, kui kiires on olnud võrgustike vahetused, siis juba möödunud aastal hakati rääkima Google+'st. Jah, ta on valmis. Tegelikult siis käesoleva aasta juuni lõpust kasutatav. Sarnaselt Facebook'ile on ka firmadel sinna asja trügida, kuna kontosid saab luua pea kõigele. Probleeme ei tekita ka ilmselt tehnoloogiliste lahendustega harjumine: pole like'imist, on esiotsa veidi segane +1 (mina tavatsen intuitiivselt nii öelda skoorimise kohta Facebook'is ehk siis teeme +1 ja kumbki saab ühe sõbra juurde ning kokku siis jälle rohkem :)).
Suundumusi jälgides leian, et firmade seisukohalt oleks aeg hakata Google+'iga tegelema. Aeg järgijaid koguda ja infot jagada ning seeläbi jõuda ka kõrgematesse rate'ingutesse mis tahes Google'i rakendustes (Google+ on neis kindlasti varsti eranditult sees). Eraisikud jõuavad kontod sinna hiljem ka vajadusel teha, kui sõbrad veel mujal. Hinnanguliselt kasutab Google'i teenuseid kuuendik rahvastikust meie planeedil ning arvatakse et juba järgmise aasta lõpus rebib Google+ Facebook'iga spurtides vähemalt tema järel. Google on võimas. Siiski usun, et kümne aasta plaanis, mida käesolevas postituses vaadelnud olen, tuleb veel midagi kolmandat :-).
No comments:
Post a Comment