12. loeng: Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Tänase ülesande raames vaatluse all olev artikkel murrab esmalt müüdi, et häkkeri näol on tegemist kellegi pahatahtlikuga, kes murrab süsteemidesse sisse. Tegelikkuses on säärased tegelased hoopis kräkkerid. Häkker on suurte tehniliste oskustega loovisik.
Vastab tõele, et ilma programmeerimisoskuseta antud vallas ei saa ning enamasti  sooritatakse oma teod vabal platvormil. Samuti on obligatoorne veebitehnoloogiate ja inglise keele valdamine. Valdavas osas on arvutiala just ingliskeelne.
Häkkeril endal on võimalik leida mitmeid rakendusi tarkvara arendajana, testimisel, hooldamisel ning muidugi veel vastav häkkerikultuur. Inimesi on igasuguseid ning muidugi on arvutialadel nohikute kontsentratsioon tavapärasest suurem, kuid kindlasti ei tasuks häkkerite ja nohikute vahele võrdusmärki asetada. Paljud häkkerid tegelevad võitluskunstidega ja nii ka "noor-häkkerina" mina.
Usun veel, et kindel spetsialiseerumine näiteks TTÜ võrgurakenduste ja loogika erialale ei tee veel häkkerit, sama hästi võib ta tulla äriinfotehnoloogiast. Loevad võimed, tahe ja võimalused nagu ikka.

11. loeng: tarkvara- ja sisulitsentsid

Asun käesoleva nädala ülesande raames kirjeldama Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi (EUPL). Loonud on selle Euroopa Komisjon. Järgnevalt huvitavamaid eripärasid.
Kui tarkvara on saadav vaid täitmiskoodi kujul, siis tuleb viidata hoidla, kus asub lähtekood. Üldiselt ei lubata kasutada litsentsiandja kauba- ja teenindusmärke ning ärinimesid, v.a üksikutel erijuhtudel (a'la teose päritolu kirjeldamise jaoks). Teosele õiguste andmise eeltingimuseks on garantii puudumine, mis sageli säärast tüüpi litsentsidega kaasneb: tarkvara on selline nagu ta on ja puudub igasugune garantii vigade suhtes. Analoogiliselt välistatakse vastutus, erandiks on tahtlikud õigusrikkumised. Siiski on võimalik pakkuda (ka tasulisi) tugiteenuseid tingimusel, et tegutsetakse oma nime all. Algne arendaja ja edasiarendajad on sellest vabastatud. Kui litsentsisaaja rikub tingimusi, lõppeb ka litsents. Seevastu nende isikute litsents, kes said litsentsisaajalt litsentsi jätkub, kui tingimused on täidetud. Uute litsentsi avaldamisel muutub värske versioon arendaja jaoks siduvaks hetkest, mil ta saab sellest teada. Litsentsisaaja ja -andja vahelised tõlgendamisest tulenevad kohtuvaidlused kuuluvad Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.
Kirjeldatud tingimused rakenduvad, kui litsentsiandaja paneb oma originaalteose alla märke: Litsentseeritud EUPL v.1.0. alusel. Euroopa rahadega tehtud tarkvaraprojektid peaksid kandma EUPLi.

10. loeng: Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Kõik tendentsid näitavad, et teema autoriõiguse ja intellektuaalomandi ümber on karmistumas. Arvukas tarkvara piraatlusjuriidiliste isikute osas on uue sajandi algusest saati ka siinmail järjest enam kontrolli alla saadud. Hoolikalt uuritakse oma kõvakettal paikneva legaalsust.
Paraku eraisikute seas on piraatlus endiselt suur. Muutunud on vaid formaat: võrguühenduse puudumisel paljundati käest kätte diskette ja CD-kettaid ning nüüdsel ajal pole probleemiks alla laadida soovitud tarkvara.
Üle võrgu ostes puudub pakend ja andmekandja -- pole midagi sõrmede vahel muljuda ning saadud on üksnes õigus koos infoühikutega. Paragrahvi-papi teeb oma jurisprudentsi taustaga oma töö ja Interneti-põnnil jääb üle vaid alluda.

9. loeng: vaba tarkvara kui oluline eeldus

Märkasin just, et eelmise nädala ülesanne sai samuti postitatud üheksanda loengu nime all, tegelikult oli see siiski antud aine järgi kaheksas.
Sel nädalal kirjeldan oma kogemuse mõne vaba tarkvara toote kasutamisega.
Täpselt dekaad tagasi istusin õnnelikult Windows Millennium otsas ja ootasin, millal saaks XP-le üle minna. Tol ajal vaba tarkvara ei huvitanud, olgugi, et näppu sattunud Arvutimaailma ajakirjast võis lugeda mitmeid teemakohaseid tekste nimetatud valdkonnas. Olukord muutus 2002. a esimeses pooles, kui minust üle 15 aasta vanem tuttav arvutifanaatik hakkas tutvustama erinevaid Linuxi vabu distrosid ning neid mulle plaadile kõrvetama (siiani seisavad nurgas). Viimaks pakkus välja riskivaba variandi -- CD-lt boot'itava Knoppix Linuxi.
Esimesel kasutusel häiris enim kellade ja vilede puudumine, kuid funktsionaalsus oli hämmastav. CD-ketta suurusele mahule oli pandud suur hulk kõikvõimalikke rakendusi, sh tekstiredaktor ja isegi mängud.
Teise kogemusena kirjeldan juhtumit möödunud aastast, kui tööl vahetati arvutis paiknev PowerPoint Viewer välja vabatarkvaralise Open Office'i vastu. Tekkis vajadus aegajalt jooksvaid slaide muuta ning mugavam oli teha seda kohapealses arvutis. Põlisele Office'i kasutajale tundus see esiotsa harjumatu, kuigi sarnasusi on üsna palju. Peale mõningast pusimist õnnestus saavutada üsnagi võrdväärne tulemus. Selgelt ja arusaadavalt on MS-i toodet rohkem lihvitud.
Kuulun senini vähemuse hulka, kes kasutab IE-d ja seetõttu oma Mozilla kogemusi ei jaga. :)