Asun käesoleva nädala ülesande raames kirjeldama Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi (EUPL). Loonud on selle Euroopa Komisjon. Järgnevalt huvitavamaid eripärasid.
Kui tarkvara on saadav vaid täitmiskoodi kujul, siis tuleb viidata hoidla, kus asub lähtekood. Üldiselt ei lubata kasutada litsentsiandja kauba- ja teenindusmärke ning ärinimesid, v.a üksikutel erijuhtudel (a'la teose päritolu kirjeldamise jaoks). Teosele õiguste andmise eeltingimuseks on garantii puudumine, mis sageli säärast tüüpi litsentsidega kaasneb: tarkvara on selline nagu ta on ja puudub igasugune garantii vigade suhtes. Analoogiliselt välistatakse vastutus, erandiks on tahtlikud õigusrikkumised. Siiski on võimalik pakkuda (ka tasulisi) tugiteenuseid tingimusel, et tegutsetakse oma nime all. Algne arendaja ja edasiarendajad on sellest vabastatud. Kui litsentsisaaja rikub tingimusi, lõppeb ka litsents. Seevastu nende isikute litsents, kes said litsentsisaajalt litsentsi jätkub, kui tingimused on täidetud. Uute litsentsi avaldamisel muutub värske versioon arendaja jaoks siduvaks hetkest, mil ta saab sellest teada. Litsentsisaaja ja -andja vahelised tõlgendamisest tulenevad kohtuvaidlused kuuluvad Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.
Kirjeldatud tingimused rakenduvad, kui litsentsiandaja paneb oma originaalteose alla märke: Litsentseeritud EUPL v.1.0. alusel. Euroopa rahadega tehtud tarkvaraprojektid peaksid kandma EUPLi.
No comments:
Post a Comment