9. loeng: Virtuaalmaailmad

Peaaegu kümne aasta taha jäävad ajad, kus külastasin sageli jututubasid ning eriti meeldis mulle hot.ee pimetutvus. Võrratult suuremaid võimalusi pakkus rate.ee keskkonnas tegutsenud 3D-chat, kus erinevates ruumides sai teiste kasutajatega suhelda (minna parki, ööklubisse ja mujale) ning 10kroonise SMSi saatmisel sai omale vahva avatari tellida.
Nüüd otsustasin tutvust teha Second Life'iga, millest üks sõber koguni nii sõltuvuses on, et kujutab ette nagu käiks ühe sealse tüdrukuga ka päriselt. Loodetavasti tänase koduse ülesande käigus tekkiv tutvus keskkonnaga hilisemat sõltuvust ei tekita. Sisestasin vajalikud andmed ning tõmbasin setup'i käima. Pakutav vaikimisi avatar -- hall jänes -- tuleb ilmselt esimese asjana ära muuta.
Tänu väga aeglasele neti-ühendusele oli ootamise protsess installeerimisel pikk: aeglane ühendus võib ka kasutamist segada. Kisub põnevaks kui kuvatakse sisselogimise aken, nõustun kasutustingimustega ning asutakse keskkonda laadima.

Kõnnin tundmatutes ruumides, kohtan esimesi inimesi, kuid rääkima ei söanda minna. Kuid milleks liikuda, kui võib lennata nagu lucid dreaming'us. Esialgne maailm tundub kuidagi piiratud ning asun uusi ruume otsima. Vahepeal avastan veel, et keegi pakub mulle oma sõprust.

Maandun taas veidras kohas: kõlab vanaaegne muusika ja valitseb tontlik inimtühjus.
Edasi viivad sammud Miami Beach'ile: teleporteerumine on tore. Käin veel ära müstilisel kõrvitsate maal, kuid midagi asjalikku pole veel teinud. Mitmed inimesed püüavad aretada minuga üsna segast teksti. Tutvun virtuaalse ülikooliga reaalteadustega studeerimiseks ning viimaks lõõgastun õdusas ööklubis.

Kogemus tervikuna oli iseenesest põnev. Tänane liikumine oli väga kaootiline ja kindlasti oleks vaja keskkonda põhjalikumalt tundma õppida.

7. loeng: märgendamine ja folksonoomia

Seekordse nädala ülesande püstitus on tuua näide hea ja halva folksonoomia kasutuse kohta.
Heaks näiteks võib pidada tag'imisel põhinevat sotsiaalvõrgustiku saiti 43things.com. Puuduvad otsesed viited inimeste vahel erinevalt traditsioonilistest sotsiaalvõrgustikest (a'la sõbrad facebook'is): kõik algab eesmärkide sisestamisest ning see seotakse teiste inimeste sarnaste huvidega. Näiteks selgub, et inimesed soovivad kõige enam armuda ning alles järgmistel kohtadel on töö leidmine, enesekindluse tõstmine ja võimalik kaalulangetamine.
Ilmselt on võimalik tehniliselt ka folksonoomilist funktsionaalsust valesti realiseerida, kuid kehva näite toon hoopis sisulise poole pealt. Halb toimivus võib alguse saada, kui tag'imist on püütud meelevaldselt sisse tuua näitamaks asja kaalukamana. Tekkinud on uus termin -- quick’n'dirty-tagging. Üks markantsemaid näiteid võiks olla technorati.com sildipilved, mis sisaldavad kordusi, ebasobivaid termineid ning isegi spämmi.

6. loeng: Wiki-maailm

Wikipedial on kontseptsioon välja kujunenud ning olulised muudatused kaotaksid tema mõtte. Näitena võib tuua vaba redigeerimise piiramise. Siiski leidub mul lennukaid ideid, mis muudaksid seda keskkonda paremaks. Kindlasti on levinumas keeles kirjutatud artiklid saanud kokkuvõtvalt suurema lihvi täiuse poole, kui talupoja keeles refereeringud.
Nii mõnelgi pool on pakutud välja täielik reitingute süsteem artiklike usaldusväärsuse tõstmiseks. Mina omalt poolt lisaksin statistika funktsionaalsuse: kogu artikliga seotud arendamise ajalugu võiks olla kättesaadav.
Usaldust lisaks ka kirjutaja isiku identifitseerimine, mis omaks erilist jõudu just kellegi autoriteedi puhul. Samas selleks, et igaüks ei saaks esineda kellegi teisena, peaks olema sel juhul ka identifitseerimissüsteem.
Visuaalse poole pealt peaks olema võimalik n-ö skinni valida vastavalt oma ilumeelele või sisu praktilise esituse muutmise vajadusele.
Rohkemat ma välja pakkuda ei soovikski, kuna ajalugu on näidanud kasvõi kinnise wiki arengupeetust ja niisuguses suunas tüürida pole mõtet.

5. loeng: blogosfäär

Blogimiseks võib olla mitmeid erinevaid motiive. Esiteks on võimalik läbi blogimise avaldada oma mõtteid ja arvamusi. Internet kubiseb nii tavakodanike kui tuntud inimeste isiklikest blogidest... Olgu näitena toodud Kerdo Mölderi blogi: http://kerdom.blogspot.com/
Teisalt saab blogimisvahendeid kasutada edukalt turustamise eesmärgil nagu sotsiaalvõrgustikke. Firmad saavad oma tooteid ja teenuseid edukalt siin promoda. Näide: http://blog.paike.ee/ Solaariumikeskuse blogi, kus jutustavas vormis saab teenuste kohta infot.
Mõnikord võib motiiviks osutuda teiste inimeste aitamine läbi oma kogemuse. Näiteks blogi, mis on mõeldud noortele lapsevanematele: http://www.parenting-blog.net/ Antakse nõu, kuidas ikkagi võsukestega toime tulla.
Blogide seas leidub ka selliseid, mis panevad inimesi teatud suunas mõtlema. Eelkõige tulevad kõne alla siin sotsiaal-poliitilised blogid: http://rahvuslane.blogspot.com/
Väärib mainimist ka suurepärane võimalud demonstreerida oma ekspertteadmisi läbi blogide. Arvutiomanikele mõeldud blogi: http://blog.itmees.ee/
Kindlasti pole antud loetelu ammendav ja motiive leidub veelgi.

4. loeng: sotsiaalsed võrgustikud

Käesolevaks nädalaks antud ülesande raames võtan luubi alla Twitteri sotsiaalvõrgustiku, et analüüsida selle juures Matt Webb'i kriteeriumeid. Twitter võimaldab lagedale tulla kuni 140 tähemärgiste mõtte-säutsatustega, mis ühest küljest sunnib oma mõtte väga konkreetselt kirja panema ja teisalt hõlbustab lugemist. Väga olulisel kohal on teiste sissekannete jälgimine ja oma n-ö jälgijate kogumine. Järgnevalt kriteeriumide juurde.
Identiteet. Esinetakse oma pärisnime all, mis on juba registreerimisel kohustuslik sisestada. Tundmatuna puuduks säutsumisel mõte.
Kohalolek. Twitteris kui sotsiaalvõrgustikus üksi säutsumisel poleks mõtet: ilmselt on vähemalt mõnedki jälgijad olemas, kes hoiavad meie sissekannetel silma peal, või vähemalt pole me neile juurdepääsu piiranud ja keegi ikka loeb (viimane tuleb kõne alla ilmselt tuntumate füüsiliste ja juriidiliste isikute korral).
Facebook'ist, Orkutist ja miks mitte ka rate.ee'st tuntud sõbrakutsed puuduvad. Kasutades "follow" nuppu saab jälgida paljude isikute postitusi, kuid huvi peaks pakkuma see, kas keegi on registreerinud end meie jälgijaks.
Suhted. Ainsad loogilised suhted ongi eelpool nimetatud huvipakkuvate kontode jälgijaks registreerimine ja oma jälgijate kuvamine.
Vestlused. Avaldatud "säutsatused" meenutavad omamoodi monoloogi postitaja hetketegevuse, reklaamikampaania, põnevate linkide vms näol. Vastamiseks on teised võimalused ja see pole Twitteri mõte.
Rühmad. Rühmadena saab välja tuua isikud, keda jälgitakse ja isikud, kes meid jälgivad. Mõnikord võib emmas-kummas olla liikmete arv lausa tuhandetesse ulatuv.
Reputatsioon. Otseselt reputatsiooni staatuse pool puudub, kuid aimu isiku mõjuvõimust võib anda tema jälgijate hulk.
Jagamine. Oma kuni 140märgilisi postitusi saab jagada kas kõigile või piiratult ainult neile kellele lubad.