Retsensioon rühmatööle "Sotsiaalmeedia töövahendina"

Esmalt vertikaalselt tööd läbides torkas silma, et erinevad kirjutiste algused on markeeritud selle valmistanud rühmaliikme nimega. Kohe võetakse kitsam skoop, kui väidetakse, et tegemist on selles töös sotsiaalse tarkvara rakendamisega tarkvaraarenduses ning see oleks võinud kajastuda ka töö pealkirjas.
Esimeste ridade järel torkas silma hulk kõnekeelseid väljendeid. Autor Urmas Nõgu oli valmistanud spetsiaalse näite wiki-kontost endast, mida lugejad testida saaksid. Õnnetuseks leht retsenseerimise ajal ei avanenud. Kirjeldatakse erinevaid tarkvara arenduse nüansse, mida saab saab wiki-põhises keskkonnas edukalt rakendada. Välja tuuakse isegi kitsaskohad, näiteks vigade/ülesannete haldus wiki-sse ei sobi. Viimaks jõuti tõdemusele, et kõik avalik olla ei saa ning vaja on rakendada piiranguid ka väiksemate projektide juures.
Järgmine autor -- Jaanika Metsnik -- pööras ehk üleliia palju tähelepanu erinevate messenger'ide detailsele kirjeldusele ja ajaloole ning üldistele põhifunktsionaalsustele. See poleks ehk vajalik olnud. Lõpuks jõutakse siiski ka üldiste printsiipideni põgusalt.
Foorumeid kirjeldanud Kristjan Keres sai asjaga ehk kõige paremin hakkama. Nimelt annab ta lühiülevaate foorumitest üldiselt ning peatub üsna põhjalikult nende kasutamisse tarkvaraarenduses.
Siseveebidel peatunud Andre Ankru defineerib nii mõiste, toob reaalseid näiteid ning vaatleb rakenduvust. Seega pean lõpuks tema kirjutatud osa kõige paremaks.

15. loeng: eile, täna ja homme

Viimases nädala ülesandes analüüsin, milline võiks veeb ja sotsiaalvõrgustik olla 5-10 aasta pärast. Esmalt püüan isekeskis aru pidada, millised olid nad 5 (kasutasin arvutit just veebi ja sotsiaalvõrgustiku otstarbel peaasjalikult) ja 10 aastat tagasi (just sel ajal sain oma esimese püsiühenduse) ning kas proovisin ette kujutada tulevikuaspekti.
Hetkel räägitakse web 3.0 tulekust, mis tähistab semantilist veebi -- näiteks google'i otsing peaks siis erinevalt tänasest aru saama nii lause mõttest kui ka fotodel, videotel ja helis peituvast infost. Täies mahus võiks see realiseeruda just veidi enam kui 5 aasta pärast. Tõelise hoo sai praegune web 2.0 sisse just millenniumi alguses dekaad tagasi.
Hetkelises olukorras kujutab internet endast ikka veel midagi virtuaalset, kuid seadmete arv, mis võrgus "istuvad kasvab". Kaob vajadus ehk minna internetti, kuna olemegi seal koguaeg sees justkui milleski füüsilises. Kümnekonna aasta eest räägiti, et külmkapis hakkab jooksma Windows CE, kuid tänases valguses arvame et ehk hoopis Android. Netiga ühendatud külmkapp pole enam kaugeltki ulme, lihtsalt massidesse pole jõudnud.
Paratamatult jääb anonüümsust järjest vähemaks, kuid sel on ka omad voorused: ehk vabaneme tüütutest reklaambänneritest ja saame infot toodete ning teenuste kohta, mis tõeliselt huvitavad. Kaheldav kas ühtne online-identiteet lähiajal teoks saab ning Facebook'i stiilis sõprade lisamised kaovad, kuna masinad jälgivad ise meie ühendust soovitud kommuunidega. Sotsiaalvõrgustikud praegusel kujul sillutavad teeb web 3.0-ni lihtsalt selle erinevusega, et hetkel jagame vabatahtlikult infot, kuid tulevikus info meie kohta otse kui paljastatakse. Kindlasti saavad sotsiaalvõrgustikud olema tulevikus veelgi enam osaks internetist.
Eesti kontekstis ilmus 2002. a mais rate.ee, milles hakkasid peagi tegutsema mitte vaid puberteediealised vaid ka vanemad inimesed. 2004. a "kolis" suur osa täisealisi eestis Orkutisse ning minu tähelepanekutel hüljati see täielikult 2010 aasta esimeses pooles, kui kõik olid avastanud enda jaoks Facebook'i. Lisaks suurtele on olnud ka väiksemaid võrgustikke, kes on kas mängust väljas või virelevad ebapopulaarsuse varjus. Samuti on märgatav tendents et Rate-Orkut-Facebook arengus on igas järgmises sammus palju rohkem kasutajaid nii huvide, sotsiaalse tausta kui vanuselise grupi lõikes: liitunud on ka need, kes varem pelgasid võrgustikke.
Nõnda oli kõik vaid siinmail, mujal võitles Facebook nii MySpace'i kui Friendster'iga. Kas kõik nüüd nii jääbki?
Arvestades, kui kiires on olnud võrgustike vahetused, siis juba möödunud aastal hakati rääkima Google+'st. Jah, ta on valmis. Tegelikult siis käesoleva aasta juuni lõpust kasutatav. Sarnaselt Facebook'ile on ka firmadel sinna asja trügida, kuna kontosid saab luua pea kõigele. Probleeme ei tekita ka ilmselt tehnoloogiliste lahendustega harjumine: pole like'imist, on esiotsa veidi segane +1 (mina tavatsen intuitiivselt nii öelda skoorimise kohta Facebook'is ehk siis teeme +1 ja kumbki saab ühe sõbra juurde ning kokku siis jälle rohkem :)).
Suundumusi jälgides leian, et firmade seisukohalt oleks aeg hakata Google+'iga tegelema. Aeg järgijaid koguda ja infot jagada ning seeläbi jõuda ka kõrgematesse rate'ingutesse mis tahes Google'i rakendustes (Google+ on neis kindlasti varsti eranditult sees). Eraisikud jõuavad kontod sinna hiljem ka vajadusel teha, kui sõbrad veel mujal. Hinnanguliselt kasutab Google'i teenuseid kuuendik rahvastikust meie planeedil ning arvatakse et juba järgmise aasta lõpus rebib Google+ Facebook'iga spurtides vähemalt tema järel. Google on võimas. Siiski usun, et kümne aasta plaanis, mida käesolevas postituses vaadelnud olen, tuleb veel midagi kolmandat :-).

14. loeng: asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Oma tänases eelviimases ülesandes kirjeldan kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.
Üsna hiljuti kirjeldati juhtumit, kus kräkkerid tungivad reaalse inimese meilikontole ja saadavad tema kontaktidele hädaabikirja, kus paluvad viivitamatult raha üle kanda. A'la telefon varastati, kaart pandi peale vargust kinni ja asjade korda ajamiseks läheks tarvis mitu tuhat eurot. Kontaktide nimekirjale anti täpsed juhtnöörid kuhu raha üle kanda. Konto omaniku sõbrad olid jahmunud ning osad neist valmis reaalselt kohe aitama. Tegemist oli hariliku Gmail'i kontoga. Peale säärast juhtumit tuleb paroolidk ohe ära muuta ning kontrollida turvaseadeid: ega kurikaelad ometi pole forward'it kasutaja kirjavahetusele peale pannud.
Teiseks näiteks on netipoed, kus tuleks enne ostu sooritamist teha kaupmehele tasutauuring ja selleks sobib ka lihtne google'i otsing. Mõnikord jõuab kaup ostjani liiga pika hilinemisega või ei jõua üldse -- siin aitab Tarbijakaitse, kes on avanud suisa musta nimekirja. Seevastu netikauplusi võib avada ja sulgeda ka ühe päevaga ja kasu ei pruugi olla. Kasu tooks ka oma krediitkaardi väljavõtte regulaarne kontrollimine peale netipoes ostlemist.
Teatud mõttes piiripealsed on lood, kus näiteks inimene satub netis IQ-testi otsa (mis ei pruugi olla üldse ametlik variant) ja tulemuste teadasaamiseks nõutakse mobiilinumbrit. Peale sisestamist liitutakse kalli teenusega. Inimene saab suure mobiiliarvet ning lähemal uurimisel selgub, et tegemist on perioodiliste sisuteenustega, mille ta on tellinud sageli tahtmatult. Pildid, helinad ja horoskoobid ilmuvad iganädalaselt kasutaja mobiiline ning tasuda tuleb nende eest soolast hinda. Mobiilioperaatoritega on vastavate geniaalsete äriteenuste osutajad sõlminud vastavad lepingud ning nad on kohustatud teatama hinnast ja muudest tingimustest. Paraku ei saa neid reegleid liiga täpselt ette kirjutada ja leitakse võimalus need muuta märkamatuks. Rohkem tähelepanelikkust inimeste poolt oleks antud juhul vaja.

13. loeng: kogukondlik tarkvaraarendus

Kaks vaba tarkvara projekti, mida asun võrdlema arenduse vaatenurgast, omavad mitmeski mõttes ühisjooni: tegemist on operatsioonisüsteemidega ja mõlemad kuuluvad taksonoomiliselt UNIXi-laadsete hulka. Võtan vaatluse alla Linuxi ja BSD.
Linuxi näol on tegemist ilmselt ühe tuntuima näitega vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudeliga tarkvarast. Lähtekood on avatud ja igaühel on võimalus seda kasutada, muuta ja seejärel levitada. Linuxi arendusmudel just sageli niisugune välja näebki, et kui kasutajale tundub pingviinilaadne tarkvara vajalik, siis püüab ta ka ise seda parandada ja arendada. Programmeerimise oskuse puudumine ei sea veel ületamatuid piire -- dokumentatsiooni kirjutamine, tõlkimine ja testimine muudavad kõik oma panuse Linuxi muutmisel paremaks ja kvaliteetsemaks. Lisaks vabatahtlikele osalevad arenduses ka suured arvutifirmad ja märkimata ei saa jätta ka distributsioone haldavaid ettevõtteid.
BSD juured ulatuvad juba 70ndatesse. Antud operatsioonisüsteem koosneb kolmest osast: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Neist kahte esimest arendatakse koos. Vabavaralise versioonihalduse tarkvaraga CVS antakse ligipääs arendajatele tervele lähtekoodile.

12. loeng: Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Tänase ülesande raames vaatluse all olev artikkel murrab esmalt müüdi, et häkkeri näol on tegemist kellegi pahatahtlikuga, kes murrab süsteemidesse sisse. Tegelikkuses on säärased tegelased hoopis kräkkerid. Häkker on suurte tehniliste oskustega loovisik.
Vastab tõele, et ilma programmeerimisoskuseta antud vallas ei saa ning enamasti  sooritatakse oma teod vabal platvormil. Samuti on obligatoorne veebitehnoloogiate ja inglise keele valdamine. Valdavas osas on arvutiala just ingliskeelne.
Häkkeril endal on võimalik leida mitmeid rakendusi tarkvara arendajana, testimisel, hooldamisel ning muidugi veel vastav häkkerikultuur. Inimesi on igasuguseid ning muidugi on arvutialadel nohikute kontsentratsioon tavapärasest suurem, kuid kindlasti ei tasuks häkkerite ja nohikute vahele võrdusmärki asetada. Paljud häkkerid tegelevad võitluskunstidega ja nii ka "noor-häkkerina" mina.
Usun veel, et kindel spetsialiseerumine näiteks TTÜ võrgurakenduste ja loogika erialale ei tee veel häkkerit, sama hästi võib ta tulla äriinfotehnoloogiast. Loevad võimed, tahe ja võimalused nagu ikka.

11. loeng: tarkvara- ja sisulitsentsid

Asun käesoleva nädala ülesande raames kirjeldama Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi (EUPL). Loonud on selle Euroopa Komisjon. Järgnevalt huvitavamaid eripärasid.
Kui tarkvara on saadav vaid täitmiskoodi kujul, siis tuleb viidata hoidla, kus asub lähtekood. Üldiselt ei lubata kasutada litsentsiandja kauba- ja teenindusmärke ning ärinimesid, v.a üksikutel erijuhtudel (a'la teose päritolu kirjeldamise jaoks). Teosele õiguste andmise eeltingimuseks on garantii puudumine, mis sageli säärast tüüpi litsentsidega kaasneb: tarkvara on selline nagu ta on ja puudub igasugune garantii vigade suhtes. Analoogiliselt välistatakse vastutus, erandiks on tahtlikud õigusrikkumised. Siiski on võimalik pakkuda (ka tasulisi) tugiteenuseid tingimusel, et tegutsetakse oma nime all. Algne arendaja ja edasiarendajad on sellest vabastatud. Kui litsentsisaaja rikub tingimusi, lõppeb ka litsents. Seevastu nende isikute litsents, kes said litsentsisaajalt litsentsi jätkub, kui tingimused on täidetud. Uute litsentsi avaldamisel muutub värske versioon arendaja jaoks siduvaks hetkest, mil ta saab sellest teada. Litsentsisaaja ja -andja vahelised tõlgendamisest tulenevad kohtuvaidlused kuuluvad Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.
Kirjeldatud tingimused rakenduvad, kui litsentsiandaja paneb oma originaalteose alla märke: Litsentseeritud EUPL v.1.0. alusel. Euroopa rahadega tehtud tarkvaraprojektid peaksid kandma EUPLi.

10. loeng: Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Kõik tendentsid näitavad, et teema autoriõiguse ja intellektuaalomandi ümber on karmistumas. Arvukas tarkvara piraatlusjuriidiliste isikute osas on uue sajandi algusest saati ka siinmail järjest enam kontrolli alla saadud. Hoolikalt uuritakse oma kõvakettal paikneva legaalsust.
Paraku eraisikute seas on piraatlus endiselt suur. Muutunud on vaid formaat: võrguühenduse puudumisel paljundati käest kätte diskette ja CD-kettaid ning nüüdsel ajal pole probleemiks alla laadida soovitud tarkvara.
Üle võrgu ostes puudub pakend ja andmekandja -- pole midagi sõrmede vahel muljuda ning saadud on üksnes õigus koos infoühikutega. Paragrahvi-papi teeb oma jurisprudentsi taustaga oma töö ja Interneti-põnnil jääb üle vaid alluda.

9. loeng: vaba tarkvara kui oluline eeldus

Märkasin just, et eelmise nädala ülesanne sai samuti postitatud üheksanda loengu nime all, tegelikult oli see siiski antud aine järgi kaheksas.
Sel nädalal kirjeldan oma kogemuse mõne vaba tarkvara toote kasutamisega.
Täpselt dekaad tagasi istusin õnnelikult Windows Millennium otsas ja ootasin, millal saaks XP-le üle minna. Tol ajal vaba tarkvara ei huvitanud, olgugi, et näppu sattunud Arvutimaailma ajakirjast võis lugeda mitmeid teemakohaseid tekste nimetatud valdkonnas. Olukord muutus 2002. a esimeses pooles, kui minust üle 15 aasta vanem tuttav arvutifanaatik hakkas tutvustama erinevaid Linuxi vabu distrosid ning neid mulle plaadile kõrvetama (siiani seisavad nurgas). Viimaks pakkus välja riskivaba variandi -- CD-lt boot'itava Knoppix Linuxi.
Esimesel kasutusel häiris enim kellade ja vilede puudumine, kuid funktsionaalsus oli hämmastav. CD-ketta suurusele mahule oli pandud suur hulk kõikvõimalikke rakendusi, sh tekstiredaktor ja isegi mängud.
Teise kogemusena kirjeldan juhtumit möödunud aastast, kui tööl vahetati arvutis paiknev PowerPoint Viewer välja vabatarkvaralise Open Office'i vastu. Tekkis vajadus aegajalt jooksvaid slaide muuta ning mugavam oli teha seda kohapealses arvutis. Põlisele Office'i kasutajale tundus see esiotsa harjumatu, kuigi sarnasusi on üsna palju. Peale mõningast pusimist õnnestus saavutada üsnagi võrdväärne tulemus. Selgelt ja arusaadavalt on MS-i toodet rohkem lihvitud.
Kuulun senini vähemuse hulka, kes kasutab IE-d ja seetõttu oma Mozilla kogemusi ei jaga. :)

9. loeng: Virtuaalmaailmad

Peaaegu kümne aasta taha jäävad ajad, kus külastasin sageli jututubasid ning eriti meeldis mulle hot.ee pimetutvus. Võrratult suuremaid võimalusi pakkus rate.ee keskkonnas tegutsenud 3D-chat, kus erinevates ruumides sai teiste kasutajatega suhelda (minna parki, ööklubisse ja mujale) ning 10kroonise SMSi saatmisel sai omale vahva avatari tellida.
Nüüd otsustasin tutvust teha Second Life'iga, millest üks sõber koguni nii sõltuvuses on, et kujutab ette nagu käiks ühe sealse tüdrukuga ka päriselt. Loodetavasti tänase koduse ülesande käigus tekkiv tutvus keskkonnaga hilisemat sõltuvust ei tekita. Sisestasin vajalikud andmed ning tõmbasin setup'i käima. Pakutav vaikimisi avatar -- hall jänes -- tuleb ilmselt esimese asjana ära muuta.
Tänu väga aeglasele neti-ühendusele oli ootamise protsess installeerimisel pikk: aeglane ühendus võib ka kasutamist segada. Kisub põnevaks kui kuvatakse sisselogimise aken, nõustun kasutustingimustega ning asutakse keskkonda laadima.

Kõnnin tundmatutes ruumides, kohtan esimesi inimesi, kuid rääkima ei söanda minna. Kuid milleks liikuda, kui võib lennata nagu lucid dreaming'us. Esialgne maailm tundub kuidagi piiratud ning asun uusi ruume otsima. Vahepeal avastan veel, et keegi pakub mulle oma sõprust.

Maandun taas veidras kohas: kõlab vanaaegne muusika ja valitseb tontlik inimtühjus.
Edasi viivad sammud Miami Beach'ile: teleporteerumine on tore. Käin veel ära müstilisel kõrvitsate maal, kuid midagi asjalikku pole veel teinud. Mitmed inimesed püüavad aretada minuga üsna segast teksti. Tutvun virtuaalse ülikooliga reaalteadustega studeerimiseks ning viimaks lõõgastun õdusas ööklubis.

Kogemus tervikuna oli iseenesest põnev. Tänane liikumine oli väga kaootiline ja kindlasti oleks vaja keskkonda põhjalikumalt tundma õppida.

7. loeng: märgendamine ja folksonoomia

Seekordse nädala ülesande püstitus on tuua näide hea ja halva folksonoomia kasutuse kohta.
Heaks näiteks võib pidada tag'imisel põhinevat sotsiaalvõrgustiku saiti 43things.com. Puuduvad otsesed viited inimeste vahel erinevalt traditsioonilistest sotsiaalvõrgustikest (a'la sõbrad facebook'is): kõik algab eesmärkide sisestamisest ning see seotakse teiste inimeste sarnaste huvidega. Näiteks selgub, et inimesed soovivad kõige enam armuda ning alles järgmistel kohtadel on töö leidmine, enesekindluse tõstmine ja võimalik kaalulangetamine.
Ilmselt on võimalik tehniliselt ka folksonoomilist funktsionaalsust valesti realiseerida, kuid kehva näite toon hoopis sisulise poole pealt. Halb toimivus võib alguse saada, kui tag'imist on püütud meelevaldselt sisse tuua näitamaks asja kaalukamana. Tekkinud on uus termin -- quick’n'dirty-tagging. Üks markantsemaid näiteid võiks olla technorati.com sildipilved, mis sisaldavad kordusi, ebasobivaid termineid ning isegi spämmi.

6. loeng: Wiki-maailm

Wikipedial on kontseptsioon välja kujunenud ning olulised muudatused kaotaksid tema mõtte. Näitena võib tuua vaba redigeerimise piiramise. Siiski leidub mul lennukaid ideid, mis muudaksid seda keskkonda paremaks. Kindlasti on levinumas keeles kirjutatud artiklid saanud kokkuvõtvalt suurema lihvi täiuse poole, kui talupoja keeles refereeringud.
Nii mõnelgi pool on pakutud välja täielik reitingute süsteem artiklike usaldusväärsuse tõstmiseks. Mina omalt poolt lisaksin statistika funktsionaalsuse: kogu artikliga seotud arendamise ajalugu võiks olla kättesaadav.
Usaldust lisaks ka kirjutaja isiku identifitseerimine, mis omaks erilist jõudu just kellegi autoriteedi puhul. Samas selleks, et igaüks ei saaks esineda kellegi teisena, peaks olema sel juhul ka identifitseerimissüsteem.
Visuaalse poole pealt peaks olema võimalik n-ö skinni valida vastavalt oma ilumeelele või sisu praktilise esituse muutmise vajadusele.
Rohkemat ma välja pakkuda ei soovikski, kuna ajalugu on näidanud kasvõi kinnise wiki arengupeetust ja niisuguses suunas tüürida pole mõtet.

5. loeng: blogosfäär

Blogimiseks võib olla mitmeid erinevaid motiive. Esiteks on võimalik läbi blogimise avaldada oma mõtteid ja arvamusi. Internet kubiseb nii tavakodanike kui tuntud inimeste isiklikest blogidest... Olgu näitena toodud Kerdo Mölderi blogi: http://kerdom.blogspot.com/
Teisalt saab blogimisvahendeid kasutada edukalt turustamise eesmärgil nagu sotsiaalvõrgustikke. Firmad saavad oma tooteid ja teenuseid edukalt siin promoda. Näide: http://blog.paike.ee/ Solaariumikeskuse blogi, kus jutustavas vormis saab teenuste kohta infot.
Mõnikord võib motiiviks osutuda teiste inimeste aitamine läbi oma kogemuse. Näiteks blogi, mis on mõeldud noortele lapsevanematele: http://www.parenting-blog.net/ Antakse nõu, kuidas ikkagi võsukestega toime tulla.
Blogide seas leidub ka selliseid, mis panevad inimesi teatud suunas mõtlema. Eelkõige tulevad kõne alla siin sotsiaal-poliitilised blogid: http://rahvuslane.blogspot.com/
Väärib mainimist ka suurepärane võimalud demonstreerida oma ekspertteadmisi läbi blogide. Arvutiomanikele mõeldud blogi: http://blog.itmees.ee/
Kindlasti pole antud loetelu ammendav ja motiive leidub veelgi.

4. loeng: sotsiaalsed võrgustikud

Käesolevaks nädalaks antud ülesande raames võtan luubi alla Twitteri sotsiaalvõrgustiku, et analüüsida selle juures Matt Webb'i kriteeriumeid. Twitter võimaldab lagedale tulla kuni 140 tähemärgiste mõtte-säutsatustega, mis ühest küljest sunnib oma mõtte väga konkreetselt kirja panema ja teisalt hõlbustab lugemist. Väga olulisel kohal on teiste sissekannete jälgimine ja oma n-ö jälgijate kogumine. Järgnevalt kriteeriumide juurde.
Identiteet. Esinetakse oma pärisnime all, mis on juba registreerimisel kohustuslik sisestada. Tundmatuna puuduks säutsumisel mõte.
Kohalolek. Twitteris kui sotsiaalvõrgustikus üksi säutsumisel poleks mõtet: ilmselt on vähemalt mõnedki jälgijad olemas, kes hoiavad meie sissekannetel silma peal, või vähemalt pole me neile juurdepääsu piiranud ja keegi ikka loeb (viimane tuleb kõne alla ilmselt tuntumate füüsiliste ja juriidiliste isikute korral).
Facebook'ist, Orkutist ja miks mitte ka rate.ee'st tuntud sõbrakutsed puuduvad. Kasutades "follow" nuppu saab jälgida paljude isikute postitusi, kuid huvi peaks pakkuma see, kas keegi on registreerinud end meie jälgijaks.
Suhted. Ainsad loogilised suhted ongi eelpool nimetatud huvipakkuvate kontode jälgijaks registreerimine ja oma jälgijate kuvamine.
Vestlused. Avaldatud "säutsatused" meenutavad omamoodi monoloogi postitaja hetketegevuse, reklaamikampaania, põnevate linkide vms näol. Vastamiseks on teised võimalused ja see pole Twitteri mõte.
Rühmad. Rühmadena saab välja tuua isikud, keda jälgitakse ja isikud, kes meid jälgivad. Mõnikord võib emmas-kummas olla liikmete arv lausa tuhandetesse ulatuv.
Reputatsioon. Otseselt reputatsiooni staatuse pool puudub, kuid aimu isiku mõjuvõimust võib anda tema jälgijate hulk.
Jagamine. Oma kuni 140märgilisi postitusi saab jagada kas kõigile või piiratult ainult neile kellele lubad.

3. loeng: võrgukogukonnad

Analüüsitavaks võrgukogukonnaks valisin üha kasvava populaarsusega flirtic.ee. Võrreldes rate.ee'ga on antud kogukonna suunitlus tutvumine selle kõige otsesemas mõttes, ära on jäänud piltide hindamine teatud skaalal (ometi saab panna kenale pildile Facebook'ile omaselt "meeldib"). Järgnevalt uurin kogukonna taastuleku faktorite paikapidavust.
Tehnoloogiline areng. Antud sait areneb pidevalt edasi ning lisaks piltidele on võimalik lisada ka lisada video. Samuti näha läbi testide, kellega on peaks olema psühholoogiline sobivus.
Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid. Endast saab ülesse riputada täpselt selliseid pilte nagu tundub meelepärane ja kuvada oma profiilis taolisi omadusi, mis väärivad esiletõstmist. Näiteks halbu harjumusi ei kirjelda ja üleliigsete kilode korral kasutatakse vaid näopilte -- kõik see lootuses (vähemalt esialgu) anda endast positiivne tervikkuvand.
Ajatu aeg. Läbi antud tehnoloogilise keskkonna võivad omavahel suhelda kasvõi Virumaa ja Võrumaa inimesed ning kui mitte reaalajas, siis vähemalt postituste abil.
Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus. Suures lootuses saab kindlasti rahuldatud intiimsemat laadi flirtimisvajadus. Alati pole ajaliselt või rahaliselt võimalik välja tutvuma minna, samuti puudub julgus astuda esimest sammu, kuid e-barjäär saab üsna lihtsalt murtud.
Hariduslikud püüdlused. Omamoodi võib ka neid täheldada. Olulisel kohal on psühholoogilised testid, mis aitavad luua parema pildi oma isiksusest ja leida seeläbi sobivaid kaaslasi.
Palju vaba aega, mida sisustada. Kodus ja mugavalt võib tutvuda uute inimestega, kusjuures välistatud pole ka töisel ajal vabade hetkede sisustamine kontaktide loomisega.
Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise. Ka häbelik nohik võib proovida õnne tibide küttimisel: positiivse tagasiside korral saab ehk järgmiseid samme teha reaalelus ning polnudki põhjust nii tagasihoidlik olla.
Vahel ka otsene altruism. Säärastele kogukondadele on olnud omane sõprade vastastikune kommenteerimine/positiivse hinnangu andmine ja nõnda üksteise üldise feimi tõstmine.

Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad

Siia hakkavad ilmuma pealkirjas toodud aine raames vastatud uurimisküsimused.